1. Johannese (1Jh)

JOHANNESE ESIMENE KIRI

Üsna tõenäoliselt on selle ja kõigi kolme Johannese kirja autoriks apostel Johannes, „armastuse apostel”, seesama Jeesuse jünger, kes oli Tema elu ja missiooni tunnistaja. Kiri ei ole kirjutatud kindlale adressaadile, vaid on pigem ringkiri, mida loeti ette mitmes koguduses. Arvatakse, et Johannes kirjutas selle oma elu viimastel aastatel Efesoses.

Kirja põhjuseks on kaks probleemi: koguduse sekka tulnud valeõpetajate mõjutusel hülgasid ühed oma usu, teised aga hakkasid senises õpetuses kahtlema. Valeõpetajad kahtlesid Jeesuse inimlikus loomuses. Tänapäeval on inimestel raske uskuda, et Jeesus oli Jumala Poeg, tollal aga ei suudetud uskuda, et Jumala Poeg saab elada inimese ihus.

Nii tekkis palju küsimusi. Kuidas üldse olla kindel, et oled kristlane? Kuidas tõe ja vale vahel vahet teha? Millist elu peaks usk meile pakkuma? Mida usk suudab? Kuidas õigesti armastada?

Johannesel, kelle esmane soov oli oma „karja” kaitsta, oli and edastada tõde lihtsalt, selgelt ja veenvalt. Juba 1. peatükis annab ta viis kristliku elu ja usu alustõde – kui üldse uskuda, siis just seda!
1) Jumal on saanud inimeseks (s 1, 2)
2) osadus Jumalaga ja üksteisega on reaalselt võimalik (s 3)
3) tunnuseks on suhtest tulvav rõõm – osaduse sügavaim märk (s 4)
4) mõistmine, et Jumal on valgus ja pühadus (s 5, 6)
5) andestus avab tõe meie olemuse rikutuse kohta, millest Jeesuse vere kaudu saame puhtaks ja vabaks uutele võimalustele (s 7-10).