Efeslastele (Ef)

PAULUSE KIRI EFESLASTELE

Efesos oli oma avatud (jõe)sadamaga tollase Aasia (tänapäeva Türgi ala) kõige olulisema tähtsusega linn ja kaubanduskeskus, mis asus peamiste kaubateede ristumiskohas. Selle põhiliseks tõmbenumbriks oli rooma jumalanna Diana (kr Artemis) tempel, linnas tegutses palju erinevaid nõiakunsti praktiseerijaid. Paulusele oli linn kolme aasta jooksul evangeeliumi kuulutamise keskuseks (Ap 19:8–10). Siia rajatud kogudus läks kiiresti õitsema, hiljem vajas aga karmi korrigeerimist.

Piibliuurijad on üsna kindlad, et Pauluse kiri efeslastele oli tegelikult ringkiri, st kirjutatud ka teistele Efesose naabruses asuvaile kogudustele. Kõik, millest Paulus siin kirjutab, on kohaldatav kristlastele üldisemalt. Nii nagu kirjad filiplastele ja koloslastele, saatis Paulus sellegi kirja vanglast. Kirja peateemaks on kristliku koguduse – Jumala poolt loodud täiesti uue ühiskonna – olemus, iseloom ning tulevikuväljavaade. Kirjas ei mainita praktilise kristliku elu probleeme, vaid selle eesmärgiks on tõsta kõrgeks Jeesuse Kristuse nimi ning näidata kristlikku kogudust kui Jumala instrumenti maailma heaks.

Ka siin järgneb usutõdede esitamisele nende praktiseerimisviiside kirjeldamine – kristlik usk ja elu peavad alati kooskõlas olema. Kirja peamisteks teemadeks on Jumala arm, kristlaste suhted, ühtsus erisuses ning Jumala poolt antud varustus kristlasele. Erilise teemana tõuseb esile vaimulik sõjapidamine ning usklikule antud varustus kuradile vastu seismiseks.

Siin kirjeldatakse Jumala suurt heldust ja usklikele antud privileege, rõhutatakse, et inimsuhetes tuleb olla hoolikas. Aga ka seda, kui reaalne on kurat ja tema toimimine ning kuidas saavad usklikud end talle vastu seismiseks ette valmistada.