PAULUSE 1. KIRI TIMOTEOSELE
Kes: Kirja autoriks on Paulus ning kiri kuulub kristlikele juhtidele (Timoteosele ja Tiitusele) kirjutatud kirjade hulka. See on kogenuma juhi nõuanne nooremale juhile.
Millal: Kõik kolm kirja on kirjutatud peale Ap 28 toimunud sündmusi. Peale vangistust Roomas (aastatel 60–62) alustas Paulus tõenäoliselt oma neljandat misjonireisi. Ta pani Tiituse enese esindajaks Kreetale ja Timoteose Efesose koguduse üle. Paulus ise läks edasi Makedooniasse, kust kirjutas Timoteosele esimese kirja ja kirja Tiitusele (u aastatel 63–65).
Kellele: Kiri on kirjutatud Pauluse “usupojale” ja kaastöölisele Timoteosele. Timoteose isa oli kreeklane ja ema juudikristlane. Timoteost oli lapsest saadik õpetatud tundma Vana Testamenti ning ta sai kristlaseks umbes 15-aastaselt, kui Paulus külastas tema kodulinna Lüstrat (Ap 16:1–3). Seitse aastat hiljem kutsus Paulus Timoteose kaasa misjonireisile ning ligi 70-aastase Pauluse ja noore Timoteose vahel arenes tugev sõprus.
Koos Paulusega käis Timoteos evangeeliumi kuulutamas Makedoonias ja Ahhaias ning oli Pauluse kaaslaseks pika perioodi vältel Efesoses, hiljem ka Korintoses ja arvatavalt isegi Jeruusalemmani välja. Ta oli Paulusega ka tolle esimese vangistuse ajal. Peale esimest vangistust liikus Paulus edasi, kuid kuna Efesose koguduses oli mitmeid probleeme, jättis ta Timoteose sinna noort kogudust juhtima. Timoteosele osutus selline vastutus raskeks, sest ta oli harjunud toetuma Pauluse nõuannetele. Lisaks oli ta loomult tagasihoidlik ning tundlik.
Oma kirjaga soovis Paulus noort Timoteost julgustada ning varustada nõuannetega koguduse edasiseks arenguks.
Eripära: Kiri liigitatakse pastoraalkirjade hulka, sest adressaadiks ei olnud mitte kogudus, vaid koguduse kaastöötajad ehk “karjased” (ld k pastores). Siin on terve rida väljendeid ja sõnu, mida leidub vaid pastoraalkirjades, nt “Jumal, meie Päästja” (1Tm 1:1), “sõna” (“mis on ustav”) eriline rõhutamine teatud põhiliste tõdede juures (1Tm 4:9–10; 1Tm 1:15; 1Tm 3:1; 2Tm 2:11–13; Tt 3:8).
Kristlikud kaastöölised on pastoraalkirjadest leidnud palju julgustust ja praktilisi nõuandeid.
Teemad
- On vaja õigele alusele rajatud õpetust ning paljastada ja korrale kutsuda valeõpetajad
- On vaja palvetada
- On vaja head ja kindlat juhtimist. Hea juht suudab rakendada vaimset eristamist ja püsida eemal valeõpetusest; tunneb jumalakartlikkuse väärtust; on eeskujuks karjale; oskab oma prioriteedid õigeks seada; kohtleb targalt teisi inimesi; suudab harrastada tervislikke eluviise.
Praktilised nõuanded õigeks suhtumiseks: kuidas toimida erinevate gruppidega koguduses; kuidas võidelda head usuvõitlust; kuidas jääda ustavaks oma kutsumisele.