KIRI HEEBREALASTELE
Kes: Kuigi kirja lõpust leiame soojad tervitused, pole teada, kes ja kellele need tervitused saadab. Samas on näha, et kirja saajad tunnevad autorit hästi.
Kirja põhjal võib öelda, et autor pidi olema autoriteetne ja mõjukas isik algkoguduses. Ta oli juudist intellektuaal, tundis hästi Vana Testamenti ning omas ulatuslikke teadmisi preestrite elust ja teenimisest. Läbi aegade on autoriteks pakutud erinevaid isikuid, neist tuntuim on leviit Barnabas, kes tundis põhjalikult Pühakirja ja preestrite teenistust ning omas varakirikus mõjukat positsiooni. Kõige varasemad märkused nimetavad kirja isegi “Barnabase kirjaks heebrealastele”. Teiseks autorikandidaadiks on pakutud Apollost – Aleksandriast pärit juudikristlast, kes oli tuntud oma teadmiste ja oraatorlike võimete poolest.
Lõpliku vastuse osas pole uurijad aga ühele meelele jõudnud.
Millal: Kirja on raske täpselt dateerida, aga see peab olema kirjutatud enne Jeruusalemma ning templi hävitamist aastal 70, sest templist ning preestrite teenistusest räägitakse kirjas olevikus. Hilisema dateeringu puhul oleks autor kindlasti maininud templi hävitamist.
Kellele: Kuna kirjal puudub adressaat, ei ole teada, kellele kiri kirjutati. Kirjast endast aga saab järgmisi viiteid: kiri oli mõeldud innustamiseks, kirja autor tundis kirja saajaid isiklikult ja lootis neid peatselt külastada; kirja saajatel oli juhipotentsiaali, aga nad ei arendanud seda. Tegu oli inimestega, kes rääkisid head kreeka keelt – kiri on kirjutatud kogu Uue Testamendi parimas kreeka keeles. Samas võib kindel olla, et kirja saajate seas oli terve hulk juute, sest paganad ei oleks juudi käsuseaduse nüansse tundnud. Seega võis tegu olla juutidest kristlusesse pöördunutega, kes tundsid hästi Vana Testamenti ja kellel oli kiusatus evangeeliumi sõnumit “juudistada”. Ka võisid nad kaaluda ühinemist mõne juudi sektiga (nt Qumrani kogukonnaga Surnumere ääres).
On arvatud ka, et tegu oli suure hulga preestritega, kes olid vastu võtnud ristiusu (Ap 6:7).
Eripära: Eelkõige oli kiri mõeldud õhutuseks, hoiatuseks ja veenmiseks. Meeldetuletamiseks, et usuteekonnal on vaja edasi liikuda, edeneda küpsuses. Kristlastel võib tekkida kiusatus paigale jääda, selle asemel et sügavamale tungida. Kiusatusele tuleb vastu seista ning võitlust jätkata. Vastasel korral võivad inimesed usust hoopis ära langeda.
Teisalt on kirja nimetatud ka “Paremate asjade raamatuks”, sest sõna “parem” või “ülim” esineb siin 15 korda. Kirja põhiteemaks on Jeesuse ülimuslikkus ja täielik piisavus Jumala ja Tema armu ilmutajana. Lugejaid hoiatatakse vanasse juutlikku süsteemi tagasipöördumise või selles jätkamise eest, mille Kristuse ülimuslikkus on ära pühkinud.
Teemad
- Jumala Poeg on ülem inglitest
- Jumala Poeg on ülem Moosesest ja Joosuast
- Jumala Poeg on kõrgeim ülempreester
— Ta on kõrgem ka preester-kuningast Melkisedekist
— Ta rajab uue preestriteenistuse
— See on jääv preestriteenistus
— Ta on täiuslik Poeg
— Uus leping on ülimuslik - Jumala Poeg tõi ülima ja lõpliku ohvri
— Vana ohver oli puudulik, aga uus on täiuslik
— Hoiatus ärataganemise eest - Kirjeldus usuelust
— Usu definitsioon
— Usk muistsel ajal ja usukangelased
— Jeesus kui usu täideviija
— Praktiline usuelu