Apostlite teod (Ap)

APOSTLITE TEOD

Kes: Arst ja Pauluse sagedne kaasrändur Luukas

Millal: Umbes ajavahemikul 64-70 pKr

Kellele: Paganakristlastele (st mittejuutliku taustaga kristlased)

Eripära: Apostlite tegude raamat on Luuka evangeeliumi järg. Olles sillaks evangeeliumide ja apostlite kirjade vahel, algab raamat sündmustega religioosses pealinnas Jeruusalemmas ja lõpeb sündmustega tolle aja tsiviliseeritud maailma pealinnas Roomas. Luukas oli äärmiselt hoolikas ajaloolane ning tema ülestähendused on usaldusväärne aruanne varase kristluse esimestest päevadest. Raamatu pealkirjaks võiks olla ka „Püha Vaimu teod”, sest see jutustab, mis sündis peale seda, kui Püha Vaim nelipühapäeval apostlite peale langes. Jeesus tõotas oma lahkumise eel jüngritele, et kui Püha Vaim nende peale tuleb, siis saavad neist tunnistajad üle kogu maa. Apostlite tegude raamatust loeme, kuidas see tegelikult toimus. Kui evangeeliumid jutustavad sellest, mida Kristus maa peal olles tegi, siis Apostlite tegude raamat jutustab, kuidas Ta jätkas Jumala plaani elluviimist oma Püha Vaimuga täidetud järgijate kaudu.

Raamat on Pauluse misjonireiside ja esimeste koguduste (varakiriku) alguse ja levimise lugu. Meile jutustatakse nende rõõmudest ja muredest, triumfidest ja tragöödiatest, aga kõige hämmastavam on koguduse kiire laienemine üle terve maa. Siin mainitakse mitmeid „esimesi”: esimeste juhtide valimine ja seadmine kogudustele, esimese märtri lugu, esimese koguduse elu korraldamine jpm. Samuti kirjeldatakse esimest korda, milline võib olla usklike omavaheline osadus koguduses.

Teemad: Raamatu üks peateemasid ning võtmesõnu on „tunnistaja” (esineb üle 30 korra!), rõhutades, et kogudus on tunnistav kogukond ning iga kristlane on samuti tunnistaja. Tunnistamise sündmused, paigad ja viisid võivad erineda, aga tunnistuse keskmes olev sõnum Kristusest jääb samaks. Esimene märter pidi tunnistamise eest maksma oma eluga. Tunnistamisele reageerisid paljud kuulajad „pöördumisega” ehk kuuldud sõnumi põhjal oma elu ja südame andmisega Jumalale. Selle kohta on neli erinevat lugu (8:30; 9:1-19; 16:14 ja 16:23-30) ning viiteid paljudele teistele.

Raamat lõpeb äkitselt apostel Pauluse vangipõlve viimaste päevadega Roomas, otsekui viidates, et kristliku koguduse tunnistustes jätkub lugu tänapäevani välja.